u/DeliciousCandy-

Kas teil on kogemusi autismispektri eripäraga (nt Aspergeri sündroom) inimestega koos töötamisel? Või olete olnud nende ülemus isegi? Kuidas on kogemused?

Kunagises ajakirjas Stiina oli lugu, kus neiu rääkis oma gümnaasiumi kogemusest lollide beibede koolis ehk tüdrukute klassist, kus popp oli mööda baare hängimine, meestega magamine, kuldehted ja tugev meik, firmariided ning õppimisele sülitamine. See võis olla siis kusagil 00ndate algupoole või keskel, sest kogemuslugu ilmus 2007. aastal.
Kooli direktor oli läinud bensujaama müüjaks, kuna palk oli suurem.
Loo peategelasel oli ka sõbranna klassiõde, kes oli helge peaga, kuid keskkooli lõpetas läbi häda ning oli paari abordi võrra “rikkam”. Teisedki lõpetasid kooli vaevu, õpetajad lugesid päevi, mil nad koolist kaoks ning mitmed neist beibedest olid lapseootel lõpetamise ajaks.
Kas keegi siit tunneb end ära vilistlasena? Kogemusi veel? Mis teist/neist beibedest saanud on nüüd?

Kunagises ajakirjas Stiina oli lugu, kus neiu rääkis oma gümnaasiumi kogemusest lollide beibede koolis ehk tüdrukute klassist, kus popp oli mööda baare hängimine, meestega magamine, kuldehted ja tugev meik, firmariided ning õppimisele sülitamine. See võis olla siis kusagil 00ndate algupoole või keskel, sest kogemuslugu ilmus 2007. aastal.
Kooli direktor oli läinud bensujaama müüjaks, kuna palk oli suurem.
Loo peategelasel oli ka sõbranna klassiõde, kes oli helge peaga, kuid keskkooli lõpetas läbi häda ning oli paari abordi võrra “rikkam”. Teisedki lõpetasid kooli vaevu, õpetajad lugesid päevi, mil nad koolist kaoks ning mitmed neist beibedest olid lapseootel lõpetamise ajaks.
Kas keegi siit tunneb end ära vilistlasena? Kogemusi veel? Mis teist/neist beibedest saanud on nüüd? See kool ei olnud 100 Eesti top kooli hulgas ning kunagise skandaalse kassi torusiiliga ülevalalamise loo üks peategelastest olnud sealtsamast koolist …

1992. aastal kirjutas üks noor keskkoolilõpetaja nii:

“Tahan olla mina ise. Tahan omada omi mõtteid, kordamata kellegi teise omi. Tahan olla originaalne, väljakujunenud vaadetega noor inimene, kes tunneb elust mõnu, aga ei unusta ka oma kohustusi elu ees. Ka arvan, et olen valmis elu suureks võitluseks, sest tean, et nõrgad praagitakse välja. Ometi ei tunne ma end kindlalt. Viimasel ajal tundub, et olen vaid tühine ese nagu näiteks peegel, milles avaldub ainult pilt, mitte hing ja olemus. Võib-olla on arvanud seda ka teiste põlvkondade noored, kes ei leia oma kohta elus.
Siin ma nüüd istun – noor ja elujõuline, ühiskonna lootus ja tulevik ning ka selle peegel. Minu kätes on Eestimaa edasine saatus, kuid minus väljenduvad ka praeguse ühiskonna kitsaskohad, vanemate mured ja pahed. Milline ma siis olen, noor Eestimaal aastal 1992? Kõigepealt olen ma tüdinenud kõigest, mis mind ümbritseb. Ma ei käi poes, sest see on ainult ajaraiskamine. Sõna „poliitika“ ei võta ma juba mitu aastat suhu. Kool on vabal ajal keelatud teema. Olmeprobleemidest põgenemiseks kuulan muusikat, mida vanem põlvkond nimetab lärmiks; loen luulet, mis vanaema arvates on lihtsalt rõve sõnamulin, ja laupäeviti joon ennast täis. Mu sõbrad on pikkade juuste ja katkiste riietega ning ma ei vaevu enam oma vanematele selgitama, et kainetel silmapilkudel nad luuletavad. Iga inimene peab ise teadma, kummast saab tema elustiil: kas minna kirikusse ja anda oma saatus kellegi kindlatesse kätesse juhtida, tunda ennast vabana ja elada muretult või käia teatris – see tähendab, võidelda, võita, kaotada, jälle tõusta ning samas ka pettuda, kuid igal juhul kujundada oma saatust ise.”

Mulle nii meeldib, et kohe pidin jagama.

Kas olete lugenud Peeter võsa raamatut “Kadunud Eesti. “Politseikroonika” lugu”? Masendav, mis hoolimatus oli ikka 90ndatel. Nii palju kodutuid ja tänavalapsi, keda ei märgatud ega aidatud. Pigem tõrjuti. Loomade varjupaigadki olid pigem äriidee, mitte et päriselt kodututest kassidest-koertest oleks hoolitud.
Lokkav prostitutsioon (lõbumajaäri) ja narkokaubandus andis võimaluse nutikatele ja tegusatele raha tegemiseks.

Kuidas te sellest elust pinnale ujusite? Millised on teie mälestused sellest elust ja olust? Päris karm oli see, eriti 90ndatel … On neid, kes jäidki sinna ning vähestel jätkus jõudu, õnne ja iseloomu … Kogemusi oleks huvitav kuulata.