r/Eesti

Niisama vaatasin, samad tossud antud poes 579€, saksa zalandos 98€. Peab ikka raha peale vihane olema.

Juuni lõpus tellisin paar hobiasja Hiinast. Vaatasin et ikka odavam kui Euroopa poed mis on ikka "tf are you smoking" kalliks läinud. Lisasin paar väikeasja juurde. Paki väärtus 170 eur ja kaal ainult 0.375g.

Ei olnud siis teadlik, et tore uus seadus juulist toob uue 3 eurose maksu iga asja pealt. Pidin pikali kukkuma kui tollimaks 59.90 euri oli. Jah, maksin 24 euri peale kuna ostukorvis oli 8 tootekoodi.

Never again. Paistab et edaspidine tarbimine tasub ainult EU sees, ja ainult siis kui on soodukaga. Second hand portaalides saab normaalseid diile, tihti "like new" condition ja 70% täis hinnast ning odavad saatmiskulud. Aga kõik see tundub nagu oleks talupoegadelt raha koorimine.

Tàpselt nagu pealkiri ütleb. Mis on teie lemmik itaalia restod Tallinnas ja kust leiab parima lasanje?

Olen töötanud mitmes suurettevõttes, kuhu mõistagi on tööle võetud ka välismaalasi.

Ohkama paneb, kui mitmed nendest on Eestis elanud juba 5+ aastat (mõni isegi 10+), käinud ülikoolis, aga mitte mingisugust plaani pole Eesti keelt ära õppida. Mõnel isegi elukaaslane ja laps. Mainin ära, et tegemist pole vene ega ukraina rahvusest kolleegidega.

Kuidas teil välismaalastega tööjuures? Kas kõik on sunnitud inglise keelele üle minema (nagu meil)?

Tere! Olen huvitatud palju on siin neid, kes põevad I tüüpi diabeeti? Kas see on kuidagi teie nooruspõlve seganud, peod vahele jäänud, suhteid mitte loodud kuna sinust arvatakse teisiti jne?

!!TEEMA POLE SUMPSIDE JMS KOHTA!!
Viimasel ajal on nii facebookis kui ka redditis ainult üks vingumine. Tegelt suht igalpool, kus vähegi postitada või kommenteerida saab. Küll ei sobi kellelegi, et lapsed mängivad kraavis, siis ei sobi, et noored rolleritega sõidavad või täiskasnavud naudivad hobiautosid/motikaid. Ühes grupis läks isegi kakluseks, et naabril muru liiga pikk. Mis teema sellega on, kas Eestis on elu nii heaks läinud, et muude asjade pärast muretsema ei pea ning selliste asjade üle vingumiseks jääb aega? Olen ma millestki ilma jäänud?
Elan osaliselt nii linnas kui maal ning ütlen ausalt, et maal toob naeratuse suule kui kuulen, et lapsed väljas mängivad või mõni naabrimees otsustab öösel oma otsetoruga põllurallika peeneks lasta. Muidu on vingumine, et lapsed istuvad arvutis toas ja meenutatakse nooruse aegu, kus sai võrridega ringi lastud, aga kui tänapäeval keegi kuskil julgeb midagi teha, on kohe postitus?
Saan aru, et kuskilt maalt jookseb piir ning mõni asi on vingumist väärt (a la vara lõhkumine, tahtlik terroriseerimine jms), aga mis karenluse pandeemia lahti on läinud? Kas ma vingun liiga vähe või olen liiga loll, et arusaada sellest trendist?

Jube rõvedad elukad, kuigi see aasta siiani pole väga kurta saanud, aga nüüd ronivad välja jälle. Ma pole absoluutselt huvitatud nende igaõhtusest korjest ja meil pole väga mõtet ka sellel, sest liiga palju rohumaa pinda. Seal neil aga ülimõnus paljuneda. Õnneks pole väga pikalt pidanud nendega tegelema, 3-s suvi alles. Aga kuulen hirmujutte teistelt. Nad on lausa nii rõvedad, et vahepeal mõtlen, et müün maja maha ja kolin korterisse... Seepeale tekkiski huvi, et kas on veel kohti, kus neid poleks?

https://preview.redd.it/3io47mj0jebh1.png?width=1420&format=png&auto=webp&s=7105a0165629e5c37cfbf8c9b5c74a8414f4bb87

See hetk, kui saad aru, et teenid küll 900€ rohkem karjääri algusega võrreldes, aga tegelikult oled vaesem.

Tere. Tahtsin jagada midagi, mis ehk teile ka natuke tuju paremaks teeb. Nimelt pean palju inimestega töötama ja näen, et laste ja töö keskel on inimesed üpris õnnetu loomuga. Eks tuska on igalühel, aga nii jõudsin ühe hea faktini, mis peaks kõigi meeleolu paremaks tegema.

Miks on nii vähe kajastatud ja mainitud seda, et oleme kogenud üpris haruharva esinevat sündmust nagu milleeniumi vahetus?

Viimane selline oli 1026 aastat tagasi ja väga valitud hulk inimesi sai seda kahjuks lühema keskmise eluea tõttu kogeda. 26 aastat tagasi said tänu pikenenud elueale kogeda milleeniumi vahetust ka ligi 100 aastased inimesed. Isa vanematel jäi paraku see nägemata ja kogemata, nii nagu kõigil nendel inimestel, kes sündisid alates 1000.aastast või surid 1999.aastal.

Usun, et meie elude võimalikuks saamine sellisel perioodil on vägagi haruldane ja ainulaadne sündmus ja meenutus. Kuna oma sündimist ilma ma osta ei saanud, pean olema väga õnnelik, et kuulun selle väikse protsendi hulka, kellele see õnn osaks sai.

Tänud lugemast.

Tere!

I’m Troy Trevoli Vonder, an Estonian-born author and illustrator currently based in London. I started writing about Estonian folklore after repeatedly seeing people online asking for reliable English-language resources on our traditions. There simply wasn't much available.

My newest book, Taimnejalg: The Estonian Book of Folk Magic, is now available. Spanning nearly 500 pages, it explores pre-Christian Estonian folk magic through historical sources, folklore, charms, healing practices, protective rites, spirits, sacred places, magical specialists, plants, animals, and the beliefs that shaped everyday life in Estonia for centuries. Rather than presenting modern interpretations, the book aims to document these traditions as they were recorded by the people who lived them.

This book is primarily intended for people of Estonian descent who don't speak Estonian and therefore have limited access to their traditional folklore and pre-Christian spiritual heritage. It's also written for anyone with an interest in Estonian folklore, folk magic, and the traditional beliefs of the Baltic region.

My previous book, Punaküla põleb: A Book of Estonian Malefica, focused on the darker aspects of Estonian folk belief, including witchcraft, the evil eye, werewolves, and harmful magic. Taimnejalg takes a much broader approach, exploring the wider landscape of traditional Estonian folk magic and belief.

I know this subject isn't everyone's cup of tea, and many people don't take these traditions particularly seriously today. My aim is simply to document and preserve an important part of Estonia's cultural heritage. I mean no harm with my work and would appreciate keeping discussions respectful. Curious minds are always welcome, and I'm happy to answer questions about the book or Estonian folk traditions in general.

Aitäh ja ilusat päeva!

https://www.crossedcrowbooks.com/shop-crossed-crow-books/p/taimnejalg

https://preview.redd.it/19s4zul6lfbh1.png?width=948&format=png&auto=webp&s=22d9f1ee7e5a7009e9c2b483b921aedec8227fe9

Kas keegi on seal sisseastumisvestlusel käinud varem? Mida küsiti ja mis vibe oli?
Või isegi kui otseselt maksu ja tolli vestlusel pole käinud, siis kas Sisekaitseakadeemias on väga karm ja proovile panev vestlus?

Mida te arvate mootorrataste põhjustatud mürasaastest? Ma mõtlen, et üks tüüp sõidab õhtul ringi ja häirib kümneid tuhandeid inimesi, kes üritavad puhata. Ja nagu ma näen, õpib üha rohkem uusi tulijaid mootorrattalube tegema... Tihti on nad sõna otseses mõttes teismelised, keda lihtsalt ei koti mitte miski. Miks selle vastu midagi ette ei võeta? See on sõna otseses mõttes düstoopia.

Kuna siinses redditis on valdavalt noored inimesed, siis on õnnitlussõnad siinkohal igati paslikud.

Hi there! I have recently visited Estonia and really liked it. One thing I noticed was that pastries and baked goods in bakeries are often cold, and that there isnt really an option to warm anything up (whenever I asked I got a negative response and kind of felt like it was considered rude of me to ask?) why is that? Does anyone know?