u/IngenuityIll477

USA president Donald Trump ütles reedel, et Venemaa on nõustunud kohe tooma maailmaturule 300 000 diislikütust ning pikema aja jooksul veel mitu miljonit tonni.
Trump teatas oma sotsiaalmeediakontol, et ta pidas enda sõnul eriti edukaid läbirääkimisi Venemaa juhi Vladimir Putiniga ning viimane nõustus viivitamatult tooma USA ja maailmaturule 300 000 tonni diiselkütust.

Trump lisas, et sellele järgneb lühikese aja jooksul, sõltuvalt rafineerimistehaste tööst, Venemaalt veel kolm miljonit tonni diislikütust, millele lisandub novembris 500 000 tonni ja veel miljon tonni peale seda.
Trumpi sõnul peaks see tooma alla kütusehindu maailmaturul.

USA väljastas Venemaa diisli tarnimiseks maailmaturule ajutise loa, mis kestab järgmise aasta 7. aprillini.
Putini erisaadik Kirill Dmitrijev kiitis oma postituses koostööd USA ja Venemaa vahel ning lisas, et nende kahe riigi koostöö diisli ja energia alal toob kasu kogu maailmale.

Väikesel liidumaal suure sümboolse kaaluga valimisvõidu saanud AfD ei saa sanktsioonipoliitikat esialgu muuta, kuid plaanib edendada vene keele õpetamist ja võidelda vaba meediaga.

Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaa valimised võitnud parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD)juht Alice Weidel kommenteeris ka välispoliitikat ja lubas AfD-l võimule pääsemise korral võtta Vene-sõbraliku kursi.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) juhataja John Ratcliffe hoiatas sel nädalal toimunud Moskva-visiidi ajal Venemaa ametnikke pingete eskaleerimise eest NATO liikmesriikide ja eriti Eesti, Läti ja Leeduga, teatas mõjukas USA väljaanne Politico.

Kõik küsimused, mis puudutavad USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori John Ratcliffe'i Moskva-visiiti ja USA ametnike võimalikku saabumist Lätti, tuleks esitada Ühendriikide poolele, ütles Läti president Edgars Rinkēvičs kolmapäeval pärast kohtumist peaminister Andris Kulbergsiga (Ühisnimekiri).

Kreml teatas kolmapäeval, et USA Luurekeskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe pidas teisipäevasel Moskva visiidil kõnelusi Venemaa luureametnikega, ent ei kohtunud president Vladimir Putiniga.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et Putinit teavitati Ratcliffe'i kõneluste tulemustest, vahendas Reuters.

Visiit toimus ajal, mil sõda Ukrainas eskaleerub ning USA ja Iraani püüdlused sõlmida püsiv rahulepe on takerdunud.
Peskov keeldus aga avaldamast, mida arutati, ega jaganud muid üksikasju.
"Saan öelda vaid seda, et julgeolekuteenistuste kaudu toimusid kontaktid. Saan kinnitada, et Venemaa presidendiga kohtumisi ei toimunud. Loomulikult teavitatakse president Putinit kõigest viivitamata," ütles Peskov.

Küsimusele, kas nii kõrgete USA ametnike visiidid võiksid aidata parandada USA ja Venemaa suhete rasket olukorda, vastas Peskov, et kahe riigi luureagentuuride vahelised kontaktid on positiivsed.
"Need kontaktid jätkuvad sageli isegi kahepoolsete suhete kõige keerulisematel aegadel. Muide, meie president on sellest ka rääkinud. Praegu on aga liiga vara öelda, mil määral aitab see kokkuvõttes tuua kahepoolsed suhted välja praegusest sügavast kriisist," lausus pressiesindaja.

WSJ: USA ja Venemaa on säilitanud Ukraina ja Iraani sõdade ajal töised suhted
USA President Donald Trump võõrustas Putinit Alaskal toimunud Ukraina-teemalisel tippkohtumisel ning Trumpi valitsus tagas kolme Venemaa käes olnud pantvangi vabastamise, kirjutab The Wall Street Journal.
Eelmise USA presidendi Joe Bideni ametiajal külastas toonane CIA direktor ja endine suursaadik Venemaal William Burns 2021. aasta novembris vähemalt korra Moskvat. Burns hoiatas Putinit Ukrainasse sissetungimise eest, tuginedes USA luureandmetele ulatusliku rünnaku plaanide kohta. Venemaa tungis sellele vaatamata Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Arnold Sinisalu: salakohtumist USA ja Venemaa vahel pole korraldatud
Trumpi üks lähimaid nõunikke Ratcliffe on seni viimane Moskvas käinud USA ametnik. Tema visiidile eelnesid Trumpi erisaadiku Steve Witkoffi mitu visiiti. Ühel Moskva-visiidil ja kohtumisel Putiniga saatsid Witkoffi ka Trumpi väimees Jared Kushner ja ametnik Josh Gruenbaum.
Veidi pärast Trumpi ametisseastumist, 2025. aasta märtsis pidasid Ratcliffe ja Venemaa välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin esimese telefonivestluse, kus arutati "koostööküsimusi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades". Samuti lubati hoida regulaarselt ühendust, et säilitada riikides stabiilsus ning vähendada omavahelist vastasseisu.

Kreml peab Venemaa ja USA luureteenistuste suhtlust tähtsaks, ehkki poliitilised sidemed on Ukrainasse sissetungi, USA Kiievi-toetuse ja Venemaale kehtestatud järjestikuste sanktsioonide tõttu suures osas katkenud.
"USA on toetanud Ukrainat sõja algusest peale ja meie riigi seisukohalt on tegemist vastasega. Samas saavad luureasutuste kolleegid arutada paljusid teemasid poliitikutest märksa vabamalt," sõnas Moskvas tegutseva luuremõttekoja Laboratory Intelligence Express peadirektor Rustam Tšurjakov.

"Venemaa ja USA vahel on kuhjunud palju küsimusi – lisaks Ukrainale ka Ladina-Ameerika, Iraani ja Hiina teemad," märkis Tšurjakov.
Trump: tegemist oli poolrutiinse kohtumisega
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et tegemist oli "poolrutiinse" kohtumisega. Ta märkis, et etteteatamata kohtumisest CIA juhi ja Venemaa luureteenistuste esindajate vahel "võib midagi sündida".
Kolmapäeva hommikul vestles Trump konservatiivse raadiosaate juhi Glenn Beckiga, kes uuris visiidiga seotud "hullumeelsete spekulatsioonide" kohta.

Trump nimetas vastuseks visiiti "poolrutiinseks". President märkis, et talle ei meeldi "inimesi kurvastada", kuid ükski visiidiga seotud kuulujutt ei vasta tõele. 
Ratcliffe'i visiit leidis aset ajal, mil Venemaa agressiivne tegevus NATO liitlaste suunal on viimase aasta jooksul kasvanud – sealhulgas on sagenenud droonide või sõjalennukite lennud Poola, Rumeenia ja Läti kohal.
Trump kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga möödunud aastal Alaskal toimunud tippkohtumisel, kuid läbimurret seal ei saavutatud. Järgnenud USA juhitud rahuläbirääkimised Venemaa ja Ukraina vahel näivad olevat takerdunud.

Aastatel 2019–2022 Moskvas Briti sõjaväeatašeena töötanud John Foreman ütles raadiojaama Radio 4 saatele "PM",et ameeriklased ei saada tavaliselt nii kõrget ametnikku lühikese etteteatamisajaga Moskvasse, kui midagi olulist poleks teoksil.

Kruiisilaeval tekkinud hantaviiruse puhang Eestile ohtu ei kujuta. Küll aga tuleks keldrite ja pööningute kevadisel koristamisel kanda kaitsevahendeid, et vältida siin levivatesse hantaviirustesse nakatumist.