u/NefariousnessPlus292

Kuna siinses redditis on valdavalt noored inimesed, siis on õnnitlussõnad siinkohal igati paslikud.

Tänase seisuga on peaministri toetus tervelt NELI protsenti.

Miks?

Miks?

Miks?

Milleks?

Milleks?

Milleks?

Palun seitsekümmend korda vabandust, aga ma ei saa üldse aru, miks tahab keegi olla aasta õpetaja. Miks hüved sellega kaasnevad? Kas tõesti on tarvis veidraid aukirju ja medaleid, et end hästi tunda? Mis väärtus on aga libamedalil või ersatsaukirjal?

Kratsin pead ja üritan paaniliselt mõista pildi all olevat infokildu. Miks pole eesmärk laiapõhjalisi aktsiaindekseid ületada JA ROHKEM TOOTLUST TEHA? Võib-olla olen ma imelik, aga ma arvasin, et mida parem fond, seda rohkem tootlust teeb. Aga ju on mõned fondid lüpsifondid ja teised armsad lemmikfondid. Ikka nunnu vaadata, kui mingid müstilised tähekombinatsioonid ja aina müstilisemaks muutuvad arvud ekraanil sinuga tõtt vaatavad.

p.s. Minu arvates peaksid pangad kliendile, kes soovib nende fondi, mainima, kas eesmärk on tootlus või mitte. Kliendil on õigus teada saada, kas ta ostab ammuva lehma, kelle udarast purskub rammusat piima, või armsa kurttumma kassi, kellel on kolm hammast, millest üks kukub aasta lõpuks veel vähemaks.

Fond fondi pärast on ikka väga omapärane mõtlemine.

Küsin aina uuesti ja uuesti: "Miks on piir Venemaaga endiselt lahti?"

Mõnel mehel pole vaja kunagi ühtegi filmi vaadata. Ta enda elu ongi nagu film!!!

Paraguays pesitses ka Hans-Ulrich Rudel. See on hävituslendur, kes tuleb mulle alati meelde, kui Tartu kesklinnas jalutan. Nimelt kirjutas Rudel oma memuaarides, kuidas ta lasi alla Tartut pommitama tulnud venelased. Ilma selle teota oleks Tartus ilusaid maju vähem. Minu jalutuskäigud oleksid inetumad.

Artiklis väidetakse, et ükskeelse ühiskonna leidmine on ilmselt võimatu missioon. Tegelikult kohe kindlasti ei ole. Ükskeelsus on peamine põhjus, miks tunnen peaaegu iga päev Buenos Airesest tohutult puudust (lisapõhjus on võimalus uuesti minevikus elada). Sellist vaimset rahunemist polnud ma kunagi varem elus kogenud. Eelnenud elu valu, mis oli tulnud keelelistest pingetest ja sellega kaasnevast igapäevasest psühhoterrorist, haihtus nagu nõiaväel. Järsku kuulsin ainult ühte keelt ning sain vestelda absoluutselt iga inimesega. See oli unenäoliselt veider. Olin nagu koer, kes ei pea enam ketis olema ja koonu kuu suunas tõstma.

Muide, Ameerika Ühendriigid jäävad Argentiinale ses suhtes kõvasti alla. Sain sellest aru, kui hiilisin vaikselt lähemale Buenos Airese tõsiusklikele juutidele. Ühendriikides räägivad nad omavahel jidiši keelt. Buenos Aireses eraldab neid teistest ainult "vormiriietus".

Argentiina ükskeelsus vaimustas mind ka seetõttu, et see pole sugugi töntside ja nõdrameelsete ükskeelsus. Nad väärtustavad väga võõrkeelte õpet ja intellektuaalseid pürgimusi. Teevad aga tugevat vahet mõne raamatu lugemisel võõrkeeles ja avalikul ruumil. Teisi keeli ei osata oma keele arvelt ning teisi keeli ei kasutata avalikus ruumis.

Ükskeelne ühiskond on teinud ka sealse näitlejaskonna padurikkaks. Nad peavad ju lisaks näitlemisele ka hommikust õhtuni filme dubleerima. Sellest on tekkinud peen linnaosa nimega Palermo Hollywood.

p.s. Väljend "võimatu missioon" näitab ainult üht: inimene pole piisavalt kogenud. Mul oli kunagi kombeks illusteerida võimatust väljamõeldud joogiga. Ütlesin: "See on sama võimalik nagu juua samast tassist korraga teed ja kohvi." Hongkongis ja Macaus on aga see "ilmvõimatu jook" igas menüüs sees. Mäletan, kuidas tellisin tassikese, jõin seda ja muhelesin. Olin ju "võimatul missioonil".

Kes meie seast jooksis SpaceX-le tormi? Tunnista üles ja kirjelda oma tormijooksu!

p.s. Mina ei jooksnud. Ma ei osta kunagi IPO-sid.

Miks see piiripunkt siiani veel lahti on? Minu arvates peaks see olema täiesti suletud.

Muide, kas keegi on käinud "ekskursioonil" Tallinn-Istanbul lennukis? Mulle tundus ise seal viibides, et tegemist on suuresti VIP piiripunktiga Eesti ja Venemaa vahel. Istanbul ei puutu paljude jaoks asjasse.

See on Eesti tegelik keeleline hullus: teod ja sõnad on vastuolus. Tegudega antakse teada, et sõnu pole tarvis kuulata. Vett kantakse allikast sõelaga.

Sama asja on näha ka siinses Redditis. Poputatakse neid, kes mõtlevad, et Eestis tohib elada inglise keeles.

Minu meelest laheneks keeleprobleem kohe, kui Eestis muutuks elu ilma eesti keeleta kibedaks ja valusaks.

Lisan siia ka lühivideo sümpaatsest Austraalia vaaremast. Ta on pärit Itaaliast ning oskab nii itaalia kui ka oma regionaalkeelt. Oma lapselapsega (ja tolle pojaga) räägib ta inglise keeles, sest Austraalias teisiti ei saa. Kui ta hakkaks pidama itaaliakeelset kõnet, siis ei saaks ta enda sugulased sellest eriti aru. Nii tugev on Austraalias nõue elada inglise keeles! Mõttekoht?

https://youtube.com/shorts/OezqNVwt-kY

Miks üleüldsegi on olemas sellised firmad? Kes on nende kliendid? Kui nad kardavad väga investeerida, siis miks ei investeeri nad parem millessegi nagu MSCI All Country World? Mis neil viga on?

Tundub, et Eestis on võimalik panna vara haihtuma. Oli. Enam ei ole. Kui Jumal lõi maailma ex nihilo, siis kas sotsiaaltöötaja suudab selle osaliselt tagasi viia sinna, kust Jumal alustas? Kas tegemist on väga võimsate nõidadega?

Panen selle uudise siia, sest olen ise hüpanud ning langenud pea ees mitusada meetrit asfaldi suunas. Mind huvitab, kuidas suhtutakse Redditis sellesse jubedasse võuk-kommentaari, mille leidsin uudise alt (kattub võib-olla natuke nõusolekuseaduse pläkutamisega?): "dziiz! hüppeks valmistumine on suht pikk protses tavaliselt. mingi aju osa võiks ju analüüsida olukorda...rakmed, köied, instruktsioon...."

Fakt on see, et instruktsioon oleks selles olukorras ikka meeletult halb. Korralikud firmad teavad seda. Nende juures on lihtne. Sa kirjutad alla oma surmaotsusele. Siis on "parem jalg", "vasak jalg" ning kaks kaalu. See on kõik NING SEE ANNAB JÕUDU LANGEDA TÜHJUSESSE. Või võimsasse keerisesse, mis viib rahustavasse seisundisse elu ja surma vahel.

Ühiskond vajab rohkem hüppajaid ja vähem dziiz-inimesi, kes räägivad hüppest, aga ise vist ei hüppa. Aga jah, ärge kahtlaste firmadega hüpake!

Tegelikus elus on tarvis korralikku firmat ja nobedat liikumist hüppelauale. Ei mingit instruktsiooni! Vabandust, teel "tapalavale" öeldi mulle, kuidas end istuma tõmmata. Ütlesin: "Aga kui mul läheb meelest ära või ma ei saa hakkama?" Seepeale rähmati käega ja öeldi: "Siis jääd pea alaspidi rippuma. See on samavõrd hea."

Midagi vastikumat kui varamaks on raske välja mõelda. Vabandust, tegelikult ei ole. Sakslased on mulle öelnud, et neil on ka portfellimaks. Maksu aluseks võetakse investeerimisportfelli väärtus. See tundus nii jõhkralt vaimuhaige ja julm (eriti vaese jaeinvestori vastu, kes investeerib kohusetundlikult omi nappe sääste), et küsisin: "Kui järgmisel päeval on börsikrahh, siis kas riik tagastab maksu ja vabandab investori ees?" Mulle vastati eitavalt.

Leidsin uudise: 200 aastat maandus Saksamaal haavatud toonekurg.

Saan aru, et vaene lind tegeles 200 aastat jutti maandumisega ja siis hukkus, sest sellist asja ei kannata keegi välja.

Kumb variant on õige?

1. Saksamaal haavatud toonekurg maandus tundmatus riigis.

2. Toonekurg sai tundmatus riigis haavata ja maandus Saksamaal.

Meie arusaam maailmast on muutunud!

Kunagi oli "teofarm" parunihärra mõis, kus tuli käia teotööl. Ajad on muutunud. Parunihärra saaks kreepsu. Ka kreeps on muutunud. Tema ajal oli see vähk.

Vaprad teeteod on asunud võitlusse demograafilise kriisiga. Loevad teod!

p.s. Teod paluvad, et neid ei rünnataks rahvuse, rassi, soo, identiteedi ja muu taolise pärast. Rohkem empaatiat!

Soovitaksin ise peatada Schengeni režiim naabriga ning teha tigudele passikontroll. Kui nad ei oska vastata, miks nad on saabunud võõrale krundile, siis deporteerida nad tagasi naabri aeda.

p.s. Tõenäoliselt pole tegemist Hispaania Kuningriigi alamatega. Nood oleksid nimelt kohviteod. Või veelgi täpsemalt torrefactoteod.