Kas keegi on seal sisseastumisvestlusel käinud varem? Mida küsiti ja mis vibe oli?
Või isegi kui otseselt maksu ja tolli vestlusel pole käinud, siis kas Sisekaitseakadeemias on väga karm ja proovile panev vestlus?
Mul (N,21) on aastaid olnud probleem liigse higistamisega (peamiselt jalad ja kaenlaalused), eriti stressi ja närvilisusega seotud higistamine. Asi pole selles, et ma oleksin must või ei peseks ennast , ma võin hommikul duši all käia, deodoranti panna ja mõne tunni pärast olen juba higine.
Kõige hullem on see, et inimesed on mu higilaike/ebameeldivat lõhna kommenteerinud ka.. Valgeid või heledaid riideid ma praktiliselt ei kanna, sest kardan higilaike. Vahel tekib tunne, et pean koguaeg mõtlema, kuidas seista või käsi hoida, et keegi ei märkaks.
Kõige rohkem häiribki see, et tegemist on närvilise higiga. Mida rohkem muretsen, et hakkan higistama, seda rohkem higistan. Täielik nõiaring..
Botoxi peale ma praegu sadu eurosid kulutada ei taha ja ausalt öeldes on nõme, et see tundub ainsa lahendusena…
Kas kellelgi on sarnane kogemus olnud? Kas miski on aidanud (eritugevad antiperspirandid, ravimid, elustiilimuutused vms)? Ja kuidas te vaimselt toime tulete sellega, et inimesed seda märkavad või kommenteerivad? :))
I work at a 57 room hotel and lately I feel like management just keeps piling more and more responsibilities onto reception.
We’re in a busy location, so there are guests constantly during all seasons. But instead of hiring enough people, the receptionist is expected to do basically everything:
- check-ins/check-outs
- making breakfast
- breakfast service
- 90% of the cooking during breakfast shifts
- answering calls
- helping housekeeping
- cleaning tasks that the housekeeping should do??
- random things from every department honestly
And all this for barely above minimum wage (around 5% more).
What gets to me is that it’s not even the guests. Most guests are actually nice. It’s the feeling that one person is constantly covering the jobs of several people at once while management keeps normalizing it as “that’s just how small hotels work.”
I leave these longggg shifts feeling completely drained mentally. Like my whole day just disappeared into nonstop multitasking.
I know smaller hotels require flexibility but at what point does “being flexible” just become exploitation… Especially when guests keep commenting on it, asking if I’m all alone or which department do i work in exactly. Is it not embarassing for the company?
Kust leian? Varem oli Trikster Tihane (RIP) ja vahelduva eduga Cafe Truffe (RIP). Andke soovitusi :)